Suuskadega uisutamas

Lapsel "hambatehniku" mask :)

Nagu eelnevas postituses mainitud on meil ilmad täitsa käest ära. Eelmine nädal hullult soe ja lumi läinud. Mul veel mitu suusapiletit rahakotis, mis kipuvad niimoodi täitsa hapuks minema. Suusamäel on õnneks siiski niipalju lund sadanud ja mõnede külmade ilmadega kahuritega juurde tehtud, et sealsetel põhjanõlvadel meetri jagu alles. Eile lubas veidi jahedamat, ehkki päikesepaistelist ilma, sõitsime noorema lapsega mäele. Lumeolud kardetavasti kiita pole, aga mis teha kui ei taha pileteid hoopis kasutamata jätta. Läks hästi, et see aasta üle pika-pika aja hooajapileteid ei muretsenud, tuttaval on kuid ta vaid korra mäele jõudnud.

Autoga sõita on sihukese ilmaga lust ja lillepidu, teed kuivad. Mäel oli esmaspäeva kohta üllatavalt palju rahvast, selgus et Ontario noorte meistrivõistlused slalomis. Tõstukisaba suurt polnud sest enamus rahvast vahtis raja ääres sõitjaid. Lumi kujutas endast märga jääpuru kuid puru alt paljastuv jää suht talutav sõita. Sulaga on jää pehme ja kandid võtavad seda hästi. Võistlejail keerulised olud, sest pehme rajaga kuluvad pöördeaugud kiirelt sisse ja hilisematel startijatel läheb keeruliseks. Kukkumisi oli päris palju seoses nii pöördeaukude, pehme puru kui väsinud jalgadega.

See aasta polnud me sulaga mäel olnud, nõudis harjumist ja väsitas jalad kiiresti ära. Kui lõunasöögilt tagasi tulime läks olukord jamaks, sest sulalume künkad hakkasid kõvaks külmuma. Sihukeste jäätunud mogulite vahel laveerimine nõudis hullult pingutust ja sõit ei pakkunud erilist mõnu. Läksime sisse enne kui oma suusad ära lõhume või jala murrame. Mäetraktorid tõmbasid poole viie ajal künkad maha ning silusid mäe ära. Nüüd oli palju lihtsam sõita aga jäätükkidel ja purul pole pooltki seda tunnet mis korralikul lumel, mäest alla kihutades on tunne nagu suusataks jämedal kruusal ja killustikul.

Viimane pool tundi sai päris mõnusalt kihutada pikkade pööretega ühest mäe äärest teise, teiste suusatajate pärast polnud vaja muretseda sest kogu mäe peal oli vaid paarkümmend meiesugust suusahullu. Kokkuvõttes polnud eriti mõnus aga vähemalt sai kaks piletit kasutatud, neli veel järgi, mida plaanis järgmine nädalavahetus hakkama panna kui vähegi võimalik.

Suvesoe Veebruaris ja vürtsikilu ime

Eelmine ehk siis veebruari viimane nädal oli meil hullult soe, mitu päeva päikest ja suviselt kuum (vähemalt Eesti mõistes), minu andmetel ka siinmaal enneolematu palavus. Kolmapäeval Blue Mountaini suusamäel +18C ja neljapäeval 23 veebruaril Torontos +19.4C. Ei jäänud muud üle kui minna tahaaeda lamamistoolile sirakile päikese kätte praadima. Ainus probleem oli lume puudumine, kuhu sihukesel aastaajal saab tavaliselt õlle külma panna. Koerad tatsasid hämmeldunult ringi ja lesisid päikese käes, Koko kobis lõpuks varju laua alla jahedasse. Sushi ronis esialgu jalgade vahele toolile, siis hakkas vaikselt edasi nihkuma kuni leidis, et kõige mugavam asend minu turjal istuda ja maailma uudistada.

Vabariigi aastapäeva paraadist juba kirjutasin, lühidalt lisaks vaid asjaolu, et kutsikale pakkus telekas toimuv tõsist huvi. Esiteks jälgis sõjaväeparaadi, hiljem presidendi kõnet ja vastuvõttu. Tema teeneid võiks pakkuda Kapole kuna tundus, et loom tunnetab vaistlikult kodanike suhtumist Eesti Vabariiki. Presidendi vastuvõtu külalisi jälgides avaldas ta teatud tüüpide suhtes urisemisega oma ebasümpaatiat, õige vastikute tegelaste (nagu ühe tuntud punapeast keskerakonna eurosaadiku) puhul hakkas lausa haukuma. Poliitilise lojaalsuse demonstreerimise ja rahvavaenlaste paljastamise eest premeerisin elukat maksatükist maiusega.

Plaanitsetud kiluvõileibade mekkimine toimus alles järgmisel päeval. Eestist kaasa toodud vürtsikilu fileede kilepakendit uurides avastasin õudusega, et parim enne tähtajaks oli klepsul "15 Aug 2016". Kuradi kahju, pikalt vaimusilmas ettekujutatud delikatess tuleb ilkmselt vetsupotist alla saata kandsin kaasale ette. Ene kes tavaliselt takistab mind enesetapjalikult üleaja toidukraami manustamise juures oli seekord ootamatult liberaalse suhtumisega. Vaatame enne lähemalt, äkki pole midagi viga. Pakendis olev vedelik igatahes oli jubeda välimusega aga pakend ise pealtnäha sile nagu äsja poest toodud. Kusagilt mäletan uduselt, et botulismi bakterid tekitavad gaase mida polnud märgata.

Kotti lahti lõigates ja kahtlevalt nuusutades ei tundunud lõhn palju erinev tavalisest kilust. Otsustasin esiteks koerte peal katsetada (muidugi laste teadmata), kes nagu ikka mu jalge ümber trügisid kui miskit toidupoolist köögis loota. Võtsin tükikese kilu noaotsale ja andsin Kokole nuusutada, loom tõmbas korra ninaga ja keeras pea ära. Pisem kutsikas tikkus nüüd omakorda ligi, nuuskis entusiastlikult pikalt ja põhjalikult aga kui proovisin talle maitsta pakkuda, taganes eemale. Mis mõttes, ise pistad pesukaru junni suurima heameelega pintslisse aga veidi tähtaega ületanud kilu ei kõlba. Mis siis ikka, eks maitsen ise. Kui koer nägi, et kilutüki suhu panin, võis looma näoilmest lugeda minu vaimses stabiilsuses kahtlevat küsimust: "Oled sa kindel, et see oli mõistlik tegu".

Ettevaatlikult tükikest keelel hoides ootasin, kas hakkab omal jõul suust välja ronima, kui seda ei juhtunud näkitsesin ettevaatlikult esihammastega. Maitse poolest tundus täiesti tavaline vürtsikilu, ehk veidi tugevama maitsega kui tavaliselt. Kui poleks klepsu, mis hoiatas, et kala on poole aasta eest halvaks läinud, ei tekkiks kvaliteedis mingit kahtlust. Kaasa jälgis mind teraselt ning kui ma minuti jooksul krampides pikali ei kukkunud järeldas, et kilu on söödav. Valmistas neli paksult kaladega kaetud võileiba, keedumuna lõigud tilliga kaunistuseks peal. Esimesed ampsud võtsime kerge kahtlusega hinges, aga nii kuradi hea oli, et natukese aja pärast olime terve mõistuse vastaselt kõik nahka pannud. Ometi kord koerad ei tülitanud vaid jälgisid halvakspanevate pilkudega eemalt.

Kui viimane amps alla neelatud läksin hoiatasin kodus olevat nooremat last: "Kui vanemad varsti rohekat tooni hakkavad omandama ja segast juttu suust välja ajama või käituvad väga tavatult (näiteks kui ma ei reageeri õllepudelile) siis kutsugu kiirabi ja näidaku ette prügikastis olev kilupakend, äkki suudetakse meid mingi vastumürgiga päästa." Mõnda aega olin igatahes ootel, valmis esimese märgi peale vetsu tormama. Paraku polnud mingit enesetunde muutust, õhtul läksin juba rahulikuma meelega magama, kui ananngi otsad siis on ju mugavaim variant une pealt. Paraku ärkasime mõlemad kenasti hommikul hea enesetundega üles. Võib vaid järeldada, et vürtsikilu on juba loomulikult nii roiskunud, et palju halvemaks pole poole aastaga võimalik minna.

Igaks juhuks lisaks siiski soovituse nagu seda tehakse igasugu Youtubes näidatavate ohtlike katsete puhul: Ärge kodus seda ise proovige, pool aastat parim enne ületanud kala võib teie elule ja tervisele ohtlikuks osutuda. Palun mitte võtta minu eelnevat juttu kui promot roiskunud kala või muude tarbimiskõlbulikkuse ületanud produktide manustamisele. 

Bismarck ja Eesti

Otto von Bismarck ütles: «Sisepoliitika alal pole ükski kaotus igavene. Aga välispoliitikas esineb aegu ja võimalusi, mis kunagi tagasi ei tule.» Väikeriigi jaoks paremat ellujäämisõpetust polegi.

Presidendi kõnet sai otse FB vahendusel tööl kuulata

Tegu on väljavõttega presidendi kõne algusest, mis oma täpsuse ja ajakohasusega mulle kogu pikast jutust kõige sügavama mulje jättis. Eesti on erinevalt mitmest suuremast ja võimsamast rahvast ja riigist vähemalt kahel korral uskumatu täpsusega tabanud momendiks avanenud hetke, mil võimalus iseseisvuse unistust ellu viia. Teiseks ja mitte mitte vähem hinnatavaks omaduseks on olnud oskus uhkust maha surudes allaandliku naeratusega rusikas taskus oma momenti oodata selle asemel, et lihtsama lahendusena kõrgilt kangelassurma tormata. Tolle oskuse puudumise tõttu on terved impeeriumid maa pealt kadunud.

Ellujäämisoskuse üheks definitsiooniks on kohanemisvõime muutuvate oludega. Toimib nii isendite, liikide kui rahvaste ja riikide tasemel. Oleme oma iseseisvuse ülekaalukale vaenlasele kaks korda kaotanud, esimene kord muinasaja lõpul, teine kord peale viimast maailmasõda. Esimene kord suutsime rahvusena püsida seitsesada aastat allasurutud olukorras kuid esimesel võimalusel tõusta. Teine võõra ülemvõim kestis ligi 50 aastat kuid oli oma olemuselt ohtlikum, sest üritas jõudumööda eestlaseks olemise alustalasid õõnestada.

Meie "Teine Vabariik" on nüüdseks püsinud mitu aastat kauem kui esimene. Eelmise kaotamise vigadest oleme õppinud mõistes, et seoses oma asukohaga suudame väikeriigina iseseisvust säilitada vaid suuremate toetusel. Väljendub see liitlaste valimisel kusjuures kriteeriumiks on väiksema halva valik nagu ka enne teist maailmasõda. Toetudes ajaloo õppetundidele on Eesti ainsaks võimalikuks valikuks Euroopa Liit ja NATO. Esimese puhul kaotame teatud määral oma iseseisvust paljude otsuste tegemisel, teise puhul oleme sunnitud saatma oma sõdureid konfliktidesse, mis meid otseselt ei puuduta. Samas on kulu ja tulu arvepidamist vaagides selge, et eelmainitud organisatsioonidesse kuulumise kulud on tühised võrreldes tõusva tuluga. Iseseisvust pole võimalik rahaliselt mõõta.

Lõpuks mõned mõtted ka presidendi kõnest, mis minu arust väga asjalik oli.

Kõigepealt meeldis mulle Eesti keele rõhutamine riigikeelena ja erakondade (loe kesikud) noomimine enda reklaamimises valijate raha eest. Uue sõna "komberuum" sissetoomine vajalik ja asjalik. Kõnes öeldi diplomaatiliselt välja mõte, mida enamus eestlasi sõltumata poliitilisest kuuluvusest toetab: Me oleme nõus aksepteerima ja vastu võtma erinevate arusaamadega inimesi aga ainult tingimusel, et nad ei riku meie komberuumi käitumisreegleid. Eestlased pole veel valmis multikultuursuseks, ja hea on, sest meie väikese rahvaarvu puhul on kahtlane kas suudaksime oma identiteeti hoida.

Meie iseseisvuse garandid, loodetavasti

President rõhutas ühiskonnas pesitseva kurjuse probleemi ja hoolivuse tähtsust ning kogukondliku liikumise olulisust. Põlvkondade arusaamise erinevused nii töötegemisest kui paljudest teistest olulistest momentidest on möödapääsmatud, reaalne maailm lihtsalt on muutunud meeletult kiiresti. Oluline hoida sidet nende paljude eestlastega kes mööda ilma ringi rändavad ja pakkuda mugavat võimalust iga kell tagasi tulla kui jõuab kohale arusaamine, et Eesti on maailmas kõige parem koht.

Sõbrast

Täna kolmkümmend aastat tagasi nägin vaeva ühe suvila tagant metsast toodud kadaka oksa kallal. Lõikusin ja viilisin ja andsin liivapaberiga viimast lihvi. Sõbrapäevast ei teadnud me tol ajal midagi. Valmistasin kingitust oma tüdrukule sünnipäevaks, mida esimest korda koos tähistasime. Olin ju vähem kui aasta tagasi temaga tuttavaks saanud. Ene oli esimene, kellest hakkasin 

Veidi tuhmunud kuupäev ja süda varrel

mõtlema kui potensiaalsest tulevasest abikaasast. Sõpru oli mul ennegi tüdrukute hulgas olnud aga ei kedagi, kellega vaatamata erinevustele nii hästi kokku sobisime. Ja eks see sõprus olegi üks ülioluline asi, mis inimesi nii pikalt ja kindlalt seob. Nagu näete on see toidutegemise "labidas" pidevas kasutuses pidanud 30 aastat vastu ilma suurema kulumiseta nagu meie sõpruski :) 

💖💖💖  Head sõbrapäeva !!!    💖💖💖

Kaif lumest ja kiirusest.

Kõigepealt oli vaja auto välja kaevata :)

Nagu enne mainitud oli meil Toronto kohta hullem lumesadu. Ajastus supersoodne kuna pühapäeval polnud vaja teedele seiklema minna. Lumi sai õhtul aetud, õige raske töö aga samas selline, mis pakub rahmeldamises rahuldust. Öösel uni rahutu, mõtted suusamäel. Hommikul vara uurisin neti pealt nii lumeolusid mäel, teede olukorda kui ilmaennustust. Mägi pidi hea olema - hardpacked powder, ilm ka mõnus - vahelduv pilvitus ja mõned kraadid külma ainult teeolud jamad - enamuses lume või lögaga kaetud. Kaalusin oma pool tundi enne kui tegin otsuse ikkagi mäele minna. Kaalukaussi kallutas ilmateade, mis järgmiseks kaheks nädalaks lubas enamuse päevadest sula.

Asjad imekähku autosse ja gaas põhja. Minu ees võttis politsei ühe tüübi rajalt maha, kes polnud suvatsenud lund katuselt maha ajada. Mul õnneks eelmisel õhtul tehtud. Olen isegi vahel selle vastu eksinud, kuuldavasti pidi õige kopsakas trahv kaasnema. Eks ta õige ole, sest tagasõitjad saavad need lumekamakad esiklaasi maanteel. Õige hull kui vahepeal sulanud ja uuesti külmanud, jäätükid on päris ohtlikud. Teeolud olid ootamatult head, mäele sain vahejuhtumiteta ehkki tavalisest hiljem.

Mäel on päike, järve kohal ähvardavad pilved

Lumi oli tõepoolest perfektne, kõva kiire pind, milles ka nürid kandid ideaalselt pidasid. Mõne sõiduga sain tunde sisse ja edasi oli täielik kaif. Maailmas on vähe tegevusi, mis pakuvad paremat tunnet kui täiskiirusel suuskadel kihutades nii madalalt sujuvate pöörete võtmine, et põlv ja käsi lumepinda riivavad. Sain harjutada nii lühikesi kui pikki pöördeid täis jõuga sisse surudes. Mõned korrad läks välimine jalg alt ära kui pehmema koha peale juhtusin aga sisemine võttis üle ja kordagi ei kukkunud, ehkki suurel kiirusel oleks see päris põnev pilt olnud. Kahju, et kedagi polnud filmimas, ägedad kaadrid oleks saanud. Väga harva kui olen end nii hästi tundnud, ei tahtnud isegi õlut võtta kartes, et rikub ideaalse tunnetuse.

Päike hakkab mäe taha kaduma

Tegin vaid kaks kiiret söögipausi, kohvikus istudes kripeldas tagasi mäele. Lõpuks hakkasid jalad väsima, viimase pool tundi sõitsin veidi rahulikumate kiirete kaartega lihtsalt kiirust nautides. Korra tulin pea otse alla, rahvast oli mäel vähe nii, et ei olnud hirmu kellelegi otsa sõita. Seljataguse pärast polnud põhjust muretseda, niikuinii poleks keegi järgi jõudnud. Kokkuvõttes superpäev, oli hea meel, et tulin, kes teab kas see aasta enam nii häid olusid juhtub.

Meie õuele tuli lumi !

Paar päeva on ilmaennustus ähvardanud kõiksugu sademetega nagu vihm, jäävihm, lörts, lumi, jne ... Täna öösel ja terve päev on koerte suureks rõõmuks ohtralt lund tulnud. Ilmajaama lubatud viiest sentimeetrist kõvasti rohkem, oma 20 kohe kindlasti. Küll on hea, et sihukese ilmaga ei pea autoga tee peale seiklema minema. Muidu poleks ju häda midagi, aga Kanadas kui immigrantide maal on piisavalt inimesi, kes näevad lund esimest korda elus, mis liiklusõnnetuste statistikas vägagi ilmekalt kajastub. Tüübid kihutavad nagu suvel ideaalsetes oludes või siis kulgevad kiirteel 20 km/h, mis sama ohtlik.

Hommikul lasin tavalise jalutuskäigu asemel kutsad aeda lume sisse ringi tormama. Nägu video pealt näha nautisid elukad lund täiega ja õnneks tegid ka oma hädad ära. Ma tohm ei korjanud junne kohe üles ja hiljem olid need lume alla mattunud. Küll kevadel sulavad välja, peaasi, et sisse ei astuks. Kui eriti veab siis panevad pesukarud sellised hõrgutised nahka. Neil on millegipärast koertega vastamisi kujunenud välja taaskasutusrezhiim, mis väljendub teineteise sita põske panemises. Pole viitsinud googeldada taolise käitumise põhjuseid, aga nälg see igatahes pole.

Täna sai end registreeritud märtsi algul Mont Tremblantis toimuvatele Ameerika eestlaste suusapäevadele. No muidugi polnud soodsaimaid hotellitube enam saadaval, odavaim ühe magamistoaga sviit. Krediitkaart hakkas paljast pealevaatamisest suitsu välja ajama ehkki saime enam-vähem poole hinnaga tänu asjaolule, et USA eestlaste spordiselts oli juba sügisel grupile hulga tubasid broneerinud. Mäesuusatamine pole odav lõbu, eriti Idaranniku populaarseimas suusakuurordis, kui uskuda Ski Magazine reitingut.

Rallist ja Teenindusest

Kõigepealt tuleb muidugi ära märkida, et lõpuks üle pika aja on jälle üks eesti ekipaash hakanud mitte ainult kaasa mängima maailma autospordis vaid sihib lausa kõrgeimat positsiooni poodiumil. Ott Tänak on selle aasta kahel esimesel World Rally Chempionshipi etapil näidanud väga head minekut tulles Monte Carlos kolmandaks ja Rootsis lume pealt teiseks, kokkuvõttes hoiab kolmandat positsiooni Toyota soomlaste ja maailmameistrist tiimikaaslase taga. Eriti tore, et talle saab pidevalt ja vahetult kaasa elada. Mina olen siiski nii laiskuse kui aja kokkuhoiu mõttes piirdunud kokkuvõtete ja Youtube videote vaatamisega.

Kuna autoteenindus käib sarnase teema alla räägin veidi ka sellest kuidas Kanadas asi käib. Viimased 20 aastat pole viitsinud ise auto remondi ega teenindusega tegeleda, leian et ökonoomsem ja lihtsam on teenida raha sel alal, mida oskad ning lasta spetsid auto kallale. Kuna olen enamasti ametliku esinduse juures käinud pole pidanud ka muretsema alttõmbamise pärast. Pigem vastupidi, tüübid lausa soovitavad mõne töö või jupi mujalt muretseda. Tänu asjatundlikule teenindusele pole ka kunagi masinatega mingeid tõsiseid probleeme olnud.

Esmaspäeval pidin viima Mazda korralisse teenindusse. Sõitsin etteteatamata kohale, aga kuna tegu ainult õlivahetuse ja rataste rotatsiooniga võeti mind pikema jututa ette. Kena blondi näitsiku asemel oli leti taga mingi kahtlaselt imala olekuga tüüp, kelle välimusega võiks edukalt kandideerida lasteahistaja osasse mingis õudukas. Pole hullu, jätan vaid auto tema hoolde mitte ei vii last hoida. Lubas tunni ajaga tehtud saada ja helistada kui valmis. Viskasid mind oma masinaga koju, tunni pärast tuligi kõne. Me avastasime paar asja. OK, mis siis, tundsin huvi.

Aku on teil kole nõrk, oleks vaja vahetada. Minu küsimuse peale palju see maksta võiks vastati ulmeline $250. Et nagu mis mõttes, korraliku aku hind autopoes alla saja. Tänan ei, saan sellega ise hakkama. Nojaa salongi filtri vahetus viis kümpi, unustage ära, seda teen ka ise. Lubasid natukese aja pärast auto järgi saata. Vahepeal tekkis mul kuri kahtlus, et asi pole päris õige. Vaatasin Mazda kodulehelt järgi, täisgartantii kehtib kolm aastat, aku kaasaarvatud. Minu masin vaid kaks pool aastat vana, pealegi pole kunagi ühegi akuga alla 5 aasta sõitnud. Ilmselgelt lootsid tüübid lolli arvelt teenida, ametlikus esinduses seda teha on aga sigadus.

Kui kahe tunniga mind keegi polnud üles korjama tulnud helistasin ja tegin veits pahast häält, kümne mindiga oli masin ukse ees. Esinduses lasin dokumendid ette näidata, aku test oli tehtud aga vastavas lahtris märge, et aku heas korras. Kuulge te mainisite, et aku tuleks vahetada, aga siin kirjas, et pole miskit viga. Oi vist tegime vea, oleks muidugi vaja vahetada. Tore, tehke ära, ma just rääkisin Mazda Canada esindusega et see käib garantii alla, seega ei lähe mulle miskit maksma. Nüüd läks sebimiseks ja arutamiseks. Oot tehnik vist mingi apsu teinud, tegelikult ikka on aku korras. Mulle tegi kogu see pull nalja, sest tüübid olid kergelt paanikas, üritades mingit mõistlikku selgitust leida. Teised kliendid kuulasid huviga vestlust pealt, mida ma meelega kõva ja selge häälega rääkisin. Perverdist klienditeenindaja tunnistas, et akul pole häda miskit. Kompensatsiooniks segaduse eest võtsid ülevaatuse hinna arvest maha, peaasi et ma vait jääks, ainult õli vahetuse eest maksin. Loodetavasti said õppetunni, et edaspidi ei tasu proovida mind lohku tõmmata.

Hardpacked Powder

Nii suurepäraseid lumepinna olusid esineb minu hinnangul Blue Mountainil vaid kord paar aastas. Eelmistel päevadel oli pea nädala jooksul iga päev mõni sent lund tulnud. Suusatajad ja traktorid pressisid seda pidevalt kinni, nii tekkis kõva kuid samas väga hästi rante kinni hoidev lumekate.

Põrutasime mäele varahommikul ja tegime kogu päeva jooksul vaid kaks söögi-joogi pausi. Sihuke nauding oli mäest alla kihutada, et lihtsalt ei raatsinud sisse minna. Usun, et lõin kõigi aegade ühe päeva laskumiste rekordi sel mäel. Vaatamata pühapäevasele päevale olid tõstukisabad tühised, enamus aega sai hooga tooli juurde sõita. Üles-alla sõidule kulus alla 5 minuti, tõstuki kiirus hoidis tagasi.

Pildiseeria käib tulbana ehk siis kõigepealt vasak tulp ja siis parem tulp ülalt alla.

Isegi õlut ei riskinud peale lõunat võtta, sest kuuldavasti pidid tuisu tõttu teeolud viletsad olema. Olen parem igaks juhuks ise roolis, plika pole lumega palju sõitnud. Tagasiteel selgus aga, et kõik kenasti puhtaks aetud, polnud kordagi kahtlast momenti. Koju jõudsime kangete ja valutavate lihastega keskööks - 18 tunnine päev. Mina sain õnneks järgmine hommik sisse magada.

Videol harjutab tütar ühel jalal sõitu, päris Kelly Sildaru tase just pole veel :D

Trump, Putin ja Ukraina

Üllatavalt kiiresti on hakanud sündmused arenema Ukraina suunal. Arvestades, et sõjaliste operatsioonide ettevalmistamine võtab alati aega tuli Moskvast käsk ilmselt kohe peale Trumpi ja Putini telefonivestlust. Avalikkusele pole ametlikult praktiliselt miskit teatatud ja seekord pole ka kumbki pool infot lekitanud. Samas on vahel vaikus kõnekam kui pikad kõnemulinad. Moskva paistis olevat üsna hapu näoga, kuna sanktsioonidest juttu polevat olnud, mida Trump ometi eelnevalt suure suuga lubas arutada. Kõige selle põhjal jääb mulje, et kui üritatigi mingit kokkulepet teha siis Trump küsis hinda, mida Putin polnud nõus maksma.

Üleeile kui algasid esimesed tõsisemad kokkupõrked tekkis hirm, et Trump on tõepoolest Putinile Ukraina osas vabad käed andnud, sest esialgu ei järgnenud sellele USA poolt mingit reaktsiooni ehkki NATO peasekretär mõistis kohe otseselt just Venemaa käitumise hukka. Eile, neljapäeval aga pidas oma esimese kõne Trumpi määratud uus USA saadik ÜRO juures. Ma kuulasin seda ja ei suutnud oma kõrvu uskuda - Venemaa käitumine mõisteti karmilt hukka, avaldati selget toetust Ukrainale ja tema suveräänsusele ning teatati, et USA sanktsioonid jäävad kehtima seni kuni Venemaa Krimmi tagastab.

Mida sellest järeldada. Mul oleks raske uskuda, et Trumpi meeskonnas nii tähtsal kohal olev ametnik teeks avalduse, mida ta pole presidendiga kooskõlastanud. Praegune USA president on palju pisemate erimeelsuste eest kõrgeid ametnikke lahti lasknud. Miks siis varem Trump üldse sanktsioonide tühistamisest rääkis, kas ta tõepoolest kujutas naiivselt ette, et Putin oleks nõus Krimmist loobuma. Kas selle pärast polnudki mingeid pressiteateid, et nende kahe telefonikõne lõppes täiesti tulemusteta, kuna Trump esines jõupositsioonilt ja Putin ei saanud seda aksepteerida. Kui nii, siis võib ette kujutada, kui tihedalt Kremlis bljade lendas. Vaene vend oli hulga raha ja autoriteeti kulutanud enda meelest soodsa presidendi kampaaniale, kes aga osutus palju raskemaks vastaseks kui seda tsiviliseeritud ja saamatud lääne liidrid seni on olnud.

Täna on lahingutegevus kogu Ukraina rindel oluliselt ägenenud, vaherahust pole enam juttugi, Venemaa kurdab häälekalt, et separatistidel moona vähe, vaja uusi humanitaarabi saadetisi teele panna. Põhimõtteliselt on Putin visanud Trumbile kinda andes mõista, et kui me kokkuleppele ei saa teen ma Ukrainas mis tahan. Ei Euroopat ega ka NATO't pole Venemaa kunagi peljanud viimaste otsustusvõimetuse tõttu, samas USA sõna pani nii Gruusias kui Ukrainas Venemaa avantüüridele pidurid. Pall on praegu Trumpi platsil. Kui ta nii avaliku provokatsiooni peale ei reageeriks oleks tegu Kremlile vabade käte andmisega Ukrainas. Seda oleks raske uskuda ainuüksi USA presidendi iseloomu pärast. Vastukäik peab tulema kiirelt, ilmselt juba sellel nädalavahetusel, muidu pole üldse mõtet.

Samas on Trump võtnud ette nii palju konflikte ühekorraga, ja nii paljud riigid välja vihastanud, et pole selge palju tal Hiina, Iraani, Põhja-Korea, Austraalia, Iisraeli, ... jne ... kõrvalt Ukraina jaoks aega üle jääb. Teiste uudiste kõrval on märkimisväärseteks Vene salaluure küberkaitse asejuhi ja kahe teise kõrge ametniku avalik arreteerimine ja süüdistamine riigireetmises. Suure tõenäosusega seotud Vene häkkerite vahelejäämisega USA valimistesse sekkumisel, ehkki Kreml seda eitab. Kas võetakse pea maha lohakuse või välisagendiks olemise eest pole veel selge. Ameeriklaste terroristide vastane operatsioon Jeemenis olla viisakalt öeldes tagasihoidlike tulemustega olnud, kaotati üks eriüksuslane ja pea saja miljoniline Osprey rootorlennuk, notiti kümmekond terroristi ja hulk tsiviliste, küla pühiti maa pealt, propagandavõit araablastele.

Seis on momendil igatahes hullult segane, ootame põnevusega mis edasi saab.

Teadusuudised 2016

Raamatukogus jäi näppu aasta alguse "Discover" kus olid ära toodud eelmise aasta nende arust 100 olulisemat teadusealast saavutust. Kõiki sadat ei viitsi välja tuua, mõtlesin refereerida 9 minu jaoks põnevamat:

1. Gravitatsioonilained. Täpselt 100 aastat tagasi ennustas Einstein tulenevalt oma relatiivsusteooriast gravitatsioonilainete olemasolu. Tegu on äärmiselt massiivsete objektide poolt meeletu energihulga eraldumise tulemusel tekkiva aegruumi kaduvväikese lainepõhise deformeerumisega. 2015 septembris esmaselt registreeritud gravitatsioonilained tekkisid 2 musta augu (29 ja 36 päikese massiga) ühinemisel 1.3 miljardi valgusaasta kaugusel. Momentaalselt vabanes umbes kolme päikese massi jagu energiat. Vaatlustel põhineva tõenduse leidis järjekordne relatiivsusteooria ennustus.

2. Avastati Maast natuke suurem planeet tiirlemas meie lähima tähe Proxima Centauri ümber ja seda piirkonnas, mis temperatuuri poolest (vesi vedelas olekus) eluks sobiv. Hilisemad vaatlused vihjavad, et see pole ka tolle tähe ainus planeet. Eriliseks teeb fakti asjaolude kokkulangemine: punane kääbus on universumi tavaliseim täht, päikesele lähimal tähel on mitu planeeti, vähemalt üks neist eluks sobivas kauguses - järeldus, et eluks sobivaid planeete peaks ainuüksi meie galaktikas olema tagasihoidliku arvestuse alusel miljoneid. Jääb vaid küsimus: kus on ufolased ??? Kas tõepoolest valgusekiiruse piir muudab tähtedevahelise reisimise ja isegi signaalide saatmise mõttetuks.

3. Loodi väikseima genoomiga tehislik organism. Kui looduslikult on 525 geeniga väikseima tuntud genoomiga organismiks "Mycoplasma Genitalium" ehk tavakõnepruugis tupeseen siis tehislikul elujõulisel organismil JCVI-syn3.0 on vaid 473 geeni. Neist üle kolmandiku ehk 149 on eluks vajalikud kuid ikka veel tundmatu otstarbega. Too tehislik organism on oma "emaorganismist" väiksem kuid kasvab kiiremini. Võrdluseks, et E.coli bakteril on 4500 geeni, inimesel üle 20000 ja tomatil 32000.

4. Väikeplaneetide orbiitidest tulenevad tugevad vihjed veel ühe ehk siis 9 planeedi olemasolu kohta meie päikesesüsteemis. Tegu peaks olema umbes 10 maa massiga objektiga, mis tiirleb kaugel Pluto orbiidi taga.

5. Tehti mitmeid uusi avastusi inimeste eellaste kohta. Toetudes kontide geneetilisele analüüsile on inimlaste liikide ja alamliikide hulk palju suurem kui varem arvatud. Leitud on vähemalt ühe tundmatu liigi geene, kellest pole aga mingit muud märki seni avastatud. Neandertaallased ja inimesed lahknesid palju varem kui enne eeldatud kuid populatsioonide segunemine toimus mitmeid kordi ajaloo jooksul, kanname siiani endis umbes 2% nende geenidest. Mitmed külma kliimaga seotud kohastumised seotud Neandertaallaste või Denisova inimeste geenidega kaasaarvatud hele pigment. Indoneesia kääbikute olemasolu leidis kinnitust, leiti mitmeid uusi fossiile. Praegu elavad inimesed pärinevad Aafrikas elanud ja sealt umbes 60000 aasta eest lahkunud populatsioonil.

6. Hiljuti leiutatud geenitehnoloogia CRISPR-Cas9 tõttu oluliselt lihtsamaks ja odavamaks muutunud organismidega geneetiline manipuleerimine on tõstnud üles küsimuse seda reguleerivatest seadustest. Plaanis on lubada katseid teha rohkem kui 2 nädalat vanade inimembrüotega ja luua ka inimeste ja loomade hübriide (Kimääre) teadusliku uurimise eesmärgil. Eelnimetatud tehnoloogia odavus ja teadmiste laialdane kättesaadavus on tekitanud sama seisu, mis arvutite ajajärgu alguses kui noored garaazhides omal käel katsetasid ja mõned neist panid aluse tervetele tööstusharudele firmadest rääkimata. Praegu katsetavad biotehnoloogia üliõpilased köökides keevitades kokku erinevaid eluvorme. Muideks selgus, et isegi mõned viirused on õppinud seda tehnoloogiat kasutama lõigates konkureerivailt viirustelt juppe ja lisades seda raku DNA'sse. Nii muudavad nad rakud teiste viiruste suhtes resistentseks võimaldades endale konkurentsivaba keskkonna. 

7. Tehisintelligents sai jagu inimesest Go mängus. Seda saavutust ei oodatud juhtuma enne kümmet aastat aga programmi õppimisvõime ja riistvara võimsuse kombinatsioon sai 4-1 võidu tehes sealjuures mitmeid ootamatuid ja loovat mõtlemist eeldavaid käike. Tundub, et moment kui tehisintelligents ületab inimmõistust on palju lähemal kui oskame arvata või karta. Eelnevad ennustused 20 - 50 aastat on ilmselgelt liiga pessimistlikud. 

8. Superbakterid on jõudnud ka USA'sse. Seni siin seal raporteeritud juhtumid bakteritest, mis resistentsed kõigile tuntud antibiootikumidele leidsid tõestust. Pennsylvanias avastati ühel patsiendil just selline mcr-1 geeni sisaldav E.coli bakter. Eelnimetatud geen tekitab resistentsuse antibiootikumide vastu, hirmutavaim on fakt, et E.coli võib seda paljunemise käigus jagada teistele palju ohtlikematele bakteritele.

9. Gröönimaa haid on pikima elueaga suuremad loomad. Vanuseks kinnitatud andmetel üle 500 aasta, süguküpseks saavad 150'selt. Kasvavad umbes sentimeeter aastas.